Lugu põhineb tõsielulistel sündmustel ja räägib omaaegse kuulsa näitlejatari traagilisest armuloost, kus põimuvad alatus, poliitika ja intriigid ning mis päädib mõrvaga.

Lavastuskontseptsiooni kirjeldab Marta Aliide Jakovski järgmiselt: "Ooperi „Adriana Lecouvreur” süžee põhineb tõsielul, kus intriig sai alguse sellest, et andekas noor näitlejanna leiti surnuna. Lavastaja Michonnet, kes on Adrianat kogu aeg salaja armastanud, mängib peas läbi erinevaid stseene, et oma saatusega leppida. Milline on reaalsuse ja illusiooni vahekord? Mis hetkel muutub illusioon reaalsuseks ja vastupidi?"

„Adriana Lecouvreur” on teenimatult vähe mängitud ooper. Muusikaline juht Erki Pehk lisab: “Põhjust on raske oletada, sest see Cilea vaieldamatu meistriteos on tempokas, meeldejäävate peateemadega ja emotsionaalselt erakordselt kaasahaarav. Tõsi, ooperi pearollid on vokaalselt väga nõudlikud ja süžee on üsna komplitseeritud ning on ka võimalik, et populaarne ja edukas Puccini tõmbab siiani oma kaasaegselt suurema tähelepanu endale… Ent kui lasta end meie suurepärastel noortel lauljatel lummata ja Cilea ekspressiivsel muusika kanda, siis avaldub ka helilooja geniaalsus ning sellest ooperist saab kindlasti paljude lemmik.”

Lavastuse kunstnik Madis Nurms ütleb, et visuaalne maailm on sel korral kaudselt inspireeritud 1980te teledraamadest. "Selle ooperi ülesehituses on nendega palju ühist: peadpööritav sündmustik, võimumängud, keerukad suhted ja emotsionaalsed vastasseisud. Mõlemas maailmas juhivad sündmusi tugevad naiskarakterid, kelle elu keerleb avaliku kuvandi ja salajaste tunnete vahel. Lavakujundust läbib kujundina kullatud puur, mis sümboliseerib nii imetletud näitlejanna kui ka aristokraatide elu: külluslik ja privilegeeritud, ent samas ühiskondlike piirangutega. Mis on lubatud härjale, ei ole lubatud Jupiterile…"

Fotod: Eglė Kngauskaitė-Liakienė

Lühidalt ooperi sisust: Näitlejanna Adriana Lecouvreur’ austajate seas on ka Comédie-Française’i lavastusjuht Michonnet, kes ei saa talle aga oma tundeid avaldada, sest Adriana süda kuulub Saksimaa krahv Mauriziole. Mauriziol, kes on näitlejannast lummatud, tuleb aga vabaneda oma endisest armukesest, printsess de Bouillonist. Adriana kahtlustab, et Maurizio tunded printsessi vastu on endised, samal ajal kui printsessile saab selgeks, et mees kavatseb ta hüljata. Kui printsess mõistab kes tema rivaal on, saadab ta Adrianale “kingituseks” mürgitatud kannikeste kimbu. Adriana sureb Maurizio käte vahel ja Michonnet’ ahastuste saatel, kes on ohverdanud oma õnne, et Adriana ja Maurizio saaksid olla koos.

Need, kes on PromFestiga varasemalt tuttavad, teavad, et PromFesti lavastused muudab eriliseks Klaudia Taevi konkursil osalevad noored lauljad. Konkursi reeglite kohaselt on võitjal privileeg valida järgmise festivali ooperiteos. 2023. aasta konkursi võitja, Leedu soprani Gabrielė Bukinė, julge valik võimaldab meie ooperisõpradel osa saada sellest haruldasest itaalia ooperist.

Muusikateatri armastajatel on mida avastada!

𝗩𝗶𝗱𝗲𝗼𝗱 𝗹𝗮𝘃𝗮𝘀𝘁𝘂𝘀𝗲 𝘃𝗮𝗹𝗺𝗶𝗺𝗶𝘀𝗲𝘀𝘁: