Thais

Dis-moi que je suis belle - Reneé Fleming

Jumaldatud Thais on jäänud üksi oma tuppa. Ta kardab, et koos noorusega kaob ka tema kuulsus ja positsioon. Meeleheites palub kurtisaan peeglil endale kinnitada, et ta jääb kauniks igavesti. See on kõige intiimsem pilt Thaisist, mida me terve ooperi vältel näha saame.
Aarias on vaheldumisi järsud, hüsteerilised laused, mis sümboliseerivad Thaisi paanikat oma tuleviku suhtes ja pikemad, lüürilisemad fraasid, mis annavad märku peategelase igatsusest uue, igavese elu järele.

 


Méditation Religieuse - Sarah Chang

Kõige kuulsam osa ooperist, vahemäng sooloviiulile, mis on osutunud erakordselt populaarseks kontsertpalaks.
Meditatsioon sobib hästi kogu "Thaisi" esinduslooks, olles sama võrgutav kui ooperi nimikangelanna, sama peen kui palve.
Hingestatud meditatsioon kõlab teises vaatuses kui Thais püüab eneses selgusele jõuda
. Hiljem kordub sama meloodia veel kõrbestseenis ja ooperi finaalis.

 

Qui te fait si sévère - Beverly Sills ja Sherrill Milnes

Esimese vaatuse finaal. Thais ründab võõrast munka võrgutava meloodiaga. Naine naeruvääristab Athanaeli pärides: "Kes teeb sind nii tõsiseks ja miks keelad sa endale tuld, mis põleb su silmis? " Temaga liitub terve Aleksandria, lauldes mungale, et ainus tõde on armastus.

 

Je vais donc te revoir brilliant
- S. Milnes, N. Gedda, A-M. Connors, A. Murray

Kaks orjatari, Athanaeli koolivenna Niciase teenrid riietavad munga ümber. Naerdes külvavad nad Athanaeli üle kuldsete ehetega, pihustavad tema suunas kallist parfüümi ja meelitavad, et mees heidaks seljast oma kareda mungarüü.

 


"Thaisi" muusikast

Kuula tervet ooperit SIIT (streaming audio)
Kontsertettekanne Londoni Covent Gardenis 27 juunil 2007

Renee Fleming (Thaïs)
Simone Alberghini (Athanaël)
Joseph Calleja (Nicias)
Robert Lloyd (Palémon)
Ana James (Crobyle)
Liora Grodnikaite (Myrtale)
Clare Shearer (Albine)
Royal Opera Chorus
Orchestra of the Royal Opera House, dirigent Andrew Davis


Ooperi tipphetki

Voilà donc la terrible cité - Thomas Hampson

Munk Athanael saabub Aleksandriasse eesmärgiga päästa Thaisi hing. Ta vaatleb kaugelt oma kunagist kodulinna ja meenutab selle ahvatlusi. Kinnitades endale, et linna patud teda enam ei veetle, palub ta, et jumala inglid linna süüst puhastaksid. See on vastupandamatult meloodiline ja rütmiline teos heroiliselt kõlavate puhkpillidega.

Dis-moi que je suis belle - Leontyne Price (1970)

O mon miroir fidele,rassure-moi.
Dis-moi que je suis toujours belle,
que je serai belle eternellement.

Que rien ne fletrira les roses de mes levres, que rien ne ternira l’or pur de mes cheveux. /.../

Ah ! Tais-toi, voix impitoyable, voix qui me dis: Thais, tu vieilliras!
Un jour, ainsi, Thais ne serait plus Thais !

Oh mu truu peegel, rahusta mind
Kinnita mulle, et jään alati kauniks, Et jään kauniks igavesti.

Et miski ei kuivata roose mu huulil, et miski ei pane kulda mu juustes tuhmuma. /.../

Ah, vaiki halastamatu hääl, hääl, mis sosistab mulle: Thais, sa jääd vanaks! Ja ühel päeval ei ole Thais enam Thais!

C'est toi, mon père! - R. Fleming ja T. Hampson

Athanael saabub Thaisi surivoodile, tunnistades naisele, et pole olemas midagi enamat kui maine armastus.
Ent haigusest kurnatud Thais ei kuule enam mehe juttu, ta räägib taevasest õnnistusest.
Meditatsiooni-teema naaseb selles liigutavas duetis, kus Thais meenutab rännakut läbi kõrbe ja munga kauneid sõnu jumalikust halastusest ning munk räägib talle oma põletavast kirest.

 

Celle qui vient - A-M Connors, A. Murray, N.Burrowes

Tertsett teisest vaatusest on üks ooperi erilisemaid numbreid. See ei ole tegevustiku seisukohalt eriti oluline, ent viib vaatajad oma kummitusliku meloodiaga hoopis iseäralikku meeleollu. Kaks orjatari saadavad siin eksootilist tantsijannat (kõrge sopran), lauldes naise kaunidusest.