Taevi solistide tähelend Birgitta festivalil 

Toomas Kuter. Pärnu Postimees. 28. august 2013


PromFesti, Kaunase riikliku muusikateatri ja Endla teatri ühisprojektina Pirita kloostri varemeis Birgitta festivalil ette kantud ooperi „Tsaari mõrsja“ on lavale seadnud meeskond, kes ooperikunsti austajaile varemgi hõrke elamusi pakkunud. 

Sellesse loominguliselt tugevasse koosseisu – milles vahetuvad eri projektidega seonduvalt lavastajad – kuuluvad dirigent Erki Pehk, lavastaja Teet Kask, kunstnik Madis Nurms ja valguskunstnik Margus Vaigur.

Erandiks pole ka „Tsaari mõrsja“, mis haakus oma modernistliku ja lakoonilise lähenemisega kenasti Pirita kloostri iidsete müüridega. Akustiliselt oli tegu suurepärase etendusega, mis oli kohati isegi huvitavam kui juunis rahvusvahelise Pärnu ooperifestivali “PromFest” ajal Endla teatris mängitu.

Vene iseõppijast helilooja Nikolai Rimski-Korsakovi kümnes ooper „Tsaari mõrsja” valmis 1898. aastal ja esietendus 1899 Moskvas Savva Mamontovi erateatris, tegu on ühe meloodilisemaga Vene ooperitest. Mitmeid selle teose aariad esitatakse tihti kontserdilavadel.

Ooper on kantud romantismist, teose aluseks on Ilja Tjumenevi libreto, mis põhineb Lev Mei samanimelisel draamal.

Taevi konkursi laureaatide tähelend

Eestis pole „Tsaari mõrsjat” just väga sageli esitatud, viimati oli siinsel publikul võimalik seda suurepärast teost nautida Moskva teatri Helikon-Opera ettekandes 11. juulil 2008 Pärnu ooperipäevadel, lavastajaks maailmamainega Dmitri Bertman.

Etenduse õnnestumise ja kvaliteedi tagasid Birgitta festivalil eelkõige solistid, paljud neist on Klaudia Taevi konkursside laureaadid.

Õhtu täheks tõusis 2005. aastal Taevi konkursil teise koha saavutanud Ukraina rahvusooperi praegune esimetso Angelina Švatška, kelle Ljubaša oli vokaalselt ja psühholoogiliselt erakordselt mõjuv.

Švatška kaunikõlaline metso, mis voolas kõigis registrites vabalt ja oli suuteline pingutuseta kuuldavale tooma nii piano’t kui ka võimsat forte’t, mille juures tema hääle sume ja sonoorne tämber kordagi ei kannatanud, oli kui ühtlaselt voolav kosk, mis hinge rahustas.

Švatška rollile lähenemine meenutas mitmeski mõttes kuulsat Vene metsosopranit Irina Arhipovat, kes oli Taevi konkursi žürii esimees aastal 2001. Arvan, et Eesti lavadel ei ole sedavõrd kõrge tasemega Ljubašat enne kuuldud.

Švatška kõrval paistis eredalt silma 2011. aasta Taevi konkursil kolmanda koha saavutanud Läti noor talent Elina Šimkus, kelle kanda oli Marfa meloodiline, ilus ja vokaalselt raske partii.

Marfa roll on esitajale küllalt tänuväärne, sest helilooja on selle ooperi tuntuima ja kaunima aaria – milleks on Marfa aaria – jätnud ooperi lõppu. Nõnda jääb Marfa tegelaskuju kuulajaid nii või teisti kummitama ja kui tegemist on professionaalse esitusega, nagu see Šimkuse puhul oli, siis ka lummama. Õhtu kestvaim aplaus, kui mitte arvestada lõpuaplausi, järgnes Šimkuse esitatud Marfa hullumisstseenile.

Noor sopran on perspektiivikas ja tema esinemine kultuurne. Šimkuse registrid on ühtlased, ülemise tessituuri toonid fookuses ja parajal määral jõulised. Šimkuse puhul on meeldiv tema hääle dünaamiline haare, mis kõrgete sopranite puhul kohati murekohaks osutub. Tema tütarlapselikult puhas Marfa ei jäta külmaks ja selles intriigis moodustab Šimkuse poolt esitatu õhtu helgeima osa.

Klaudia Taevi konkursiga on seotud Marfa sõbranna Dunjaša osatäitjagi, 2013. aasta Taevi konkursi võitnud ja pärnakaid korduvalt võlunud Jomanté Šležaite. Dunjaša roll pole küll suur, kuid kandev ja dramaturgiliselt tähtis. Šležaite mahlakas hääl ja kõlav rinnaregister olid partii jaoks igati sobivad.

2015. aastal, kui Pärnus toimub järjekordne “PromFest”, seisab meie publikul taas ees kohtumine Šležaitega, kes astub järgmises “PromFesti” ooperiproduktsioonis üles peaosalisena.

Lihtsa ja loogilise rolli lõi Dunjaša ema Domna Saburovana Leedu sopran Nomeda Vilkanauskaité.

Maskuliinsus, ehedus ja romantism

Meespeaosalistest oli tähtsaim opritšnik Grigori Grjaznoi, keda kehastas 2011. aasta Taevi konkursil teise koha pälvinud Maladetšnast pärit Valgevene bariton Andrei Savtšenko.

Savtšenkol on rikas, dramaatilise koega maskuliinne bariton, millel huvitavad kõlavärvid ja ühtlus. Samuti sobis ta visuaalselt hästi Grjaznoi rolli. Tema aaria ja duetid Ljubašaga kõlasid jõuliselt ja mõjuvalt.

Vaatamata noorusele oli Savtšenko hääles piisavalt dramatismi ja „metalli“, mis reeglina baritonide häälde aastate kogemustega tekib. Selle koha pealt on Savtšenko ehe looduse anne, tal on kõik eeldused teha arvestatavat karjääri maailmas.

Marfa armastatu, Ivan Lõkovi rollis esines 2003. aastal Taevi konkursil kolmandasse vooru pääsenud Kestutis Alauskis, Kaunase muusikateatri solist. Ta lõi romantilise ja usutava Lõkovi kuju, esitas partii tundlikult ja noorele armunule omase lüürikaga.

Üheks publiku lemmikuks kujunes legendaarne Leedu bass, Taevi konkursside mitmekordne žüriiliige Vladimiras Prudnikovas, kelle häälest ja artistlikkusest on aastad otsekui mööda käinud.

Prudnikovase Vassili Sobakin oli parajalt suursugune ja paheline, vokaalselt oli partii esitatud laitmatult. Läbi aegade on Prudnikovas olnud parimaid Leedu bassilauljaid ja on seda praegugi.

Opritšnik Maljuta Skuratovi rollis esines 2009. aastal Taevi konkursi finaali jõudnud Kaunase muusikateatri solist Tadas Girininkas, kes mõjus legendaarse Prudnikovase kõrval igati soliidselt. Hea diktsioon, hääle värvide huvitav kasutamine ja paras emotsionaalne pinge tegid tema Maljuta õnnestunud osatäitmiseks.

Ning lõpuks paheline Bomeli, kelle partii on nüansirohke, pakkudes palju võimalusi artistlikule lauljale, kelleks Bomeli partiid esitanud Leedu tenor Žanas Voronovas ka oli.

Rahvusvaheline solistide kooslus – enamik neist Pärnus toimuva Klaudia Taevi konkursiga seotud – tagas etenduse kvaliteedi, mis ei jäänud ka rohkearvulise publiku tähelepanuta.

Euroopalikul tasemel

Kiidusõnu väärib Kaunase muusikateatri ülimalt kõrge professionaalsusega koor. Koori ühtne kõla ja ühine hingamine ei kadunud isegi siis, kui kooriartistid olid koos või eraldi seotud laval toimuva tormilise tegevusega.

Teet Kase lavastus on liikuv ja musikaalne. Skeemid on lihtsad, ei sega vaatamist ega vii vaatajat eemale peamisest: muusikast. Madis Nurmsi kunstnikutöö on isikupärane ja natuuri iseloomustav, võib rääkida Nurmsi stiilist.

Etenduse kujundid moodustavad omaette huvitava maailma, mis nõuab aega ja süüvimist. Nii Jeesus kui hirved ja koerapead, mida lavastuses kasutatakse, on seotud tollaste ajalooliste sündmustega. Siinkohal tuleb ära märkida Milda Umbruseviciuté, kes etenduses sihvaka seksikusega hirve kehastas.

Kaunase riikliku muusikateatri orkestrit dirigeeris “PromFesti” kunstiline juht Erki Pehk, kelle peen muusikaline maitse ja kindlakäeline lähenemine materjalile moodustas vundamendi, mille peale lavastaja, solistide, koori, orkestri ja kõigi ooperis osalejate abil oli üles ehitatud tähelepanuvääriv etendus, mille kvaliteet iseloomustab igati parimat osa Euroopa muusikateatrist.

 PromFesti, Kaunase riikliku muusikateatri ja Endla teatri ühisprojektina valminud ooperilavastus, Nikolai Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsja“ kanti ette 15. augustil Birgitta festivalil.