DEEMONIST

Anton Rubinšteini peateos, Mihhail Lermontovi samanimelise poeemi alusel loodud ooper Deemon, on lüürilis-psühholoogiline ooper, milles peatähelepanu keskendub Deemoni ja lihtsureliku neiu Tamara armastusdraamale.

Deemon, uhke ja alistamatu vaim, on mässulise meele pärast taevariigist välja aetud. Vabana ja võimsana, kuid tüdinenuna oma igavesest elust, rändab ta ilmaruumis. Traagiline oma üksinduses, kaotanuna usu headusse, neab ta taevast ja maad.

Päikesekiirena toob tema süngesse hinge valgust kohtumine gruusia vürsti tütre Tamaraga. Tamara tundepuhtus ja tütarlapselik võlu sütitavad Deemonis lootuse inimliku armastuse kaudu hinge uuestisünniks headusele.

Hetk hiljem nägi vaim Tamarat
ja tundis kuidas äkki haaras
ta südant ärevuse voog
ja tühja hingekõrvet täitis
hääl imeliselt õnnetoov
ning teda headusega läitis;
ta jälle mõistis armastust
ja iluduse pühadust.

Ka Tamara piinleb, sest temaski on tärganud tunded viirastusliku tundmatu vastu. Ent veelkord tegutseb Deemonis kurjus - tema tahtel hukkub Tamara peigmees, kes on teel Tamara isamajja, kus pulmalised teda juba ootavad.

Kui Tamara mõistab, et Deemon on siiski patu ja kurjuse kehastaja, siis, kartes Taeva karistust, otsib ta kaitset kloostrist. Tamara armastust anudes, järgneb Deemon, tõotades leppida maailmaga ja uskuda taas headusesse ja inimestesse.

Inimlik kaastunne võidabki Tamara kõhkluse, kuid hetkel, mil Deemon haarab Tamara embusse ning paistab, et lootused Deemoni hinge uuestisünniks on täitumas, ilmub Ingel ja päästab Tamara maisest patust.

Tamara peab surema. Taevas võtab vastu tema eksinud hinge. Deemonis aga tormitseb jälle kurjus ja vaen. Taas eksleb nukker ja kõike vihkav vaim üksildasena igavikus:

Ta jälle üksinda maailmas
ja jälle kõik, mis puutus silma,
näis talle tühine ja must,
ei olnud lootust, armastust.

Ooper Deemon valmis aastal 1872. 
Esietendus toimus 1875 aastal.