Endlas esietendub Bizet' meistriteos “Carmen”

Ülle Jantson. Endla teater. 13.mai 2007.

25. mail esietendub Endla teatris G. Bizet meistriteos “Carmen”. Ooperietendus tuuakse lavale Pärnu Rahvusvahelise Ooperimuusika Festivali PromFest raames ja seda mängitakse kokku vaid kuuel korral: 25., 26. mail ning 1., 2. ja 4. juunil Endla teatris ning 30. mail Jõhvi kontserdimajas. Piletid hinnaga 350 krooni on müügil Piletilevi, Piletimaailma ja Statoili müügipunktides ning Endla teatri ja Jõhvi kontserdimaja kassades.

Endla laval kohtub ainukordne rahvusvaheline solistide koosseis. Ooperi nimiosas astuvad vaheldumisi üles kaks suurepärast noort metsosopranit: Angelina Švatška (Ukraina) ja Huiling Zhu (Hiina). Lauljannad olid eelmise Klaudia Taevi nim konkursi laureaadid ja nimiroll “Carmenis” on üks osa nende 2005. aastal võidetud auhinnast.

PromFesti austajatele on seekordse ooperi koosseisus aga teisigi meeldivaid üllatusi. Toreadoor Escamillo rollis naaseb Endla lavale Laimonas Pautienius, kes on ühtlasi III Klaudia Taevi nim konkursi võitja ja jäädvustas end Eesti muusikasõprade mällu 2005. aastal etendunud “Deemoni” nimiosas. Micaëlana särab aga konkursi II preemia laureaatTatjana Romanova. Don Joséd kehastab Rootsi Folkoperani solist Ulric Björklund.

Traditsioonilisele lavastusmeeskonnale – muusikaline juht on Rahvusooper Estonia dirigent Erki Pehk, valguskunstnikMargus Vaigur – lisandub sel korral palju värsket verd. “Carmeni” lavastaja on Marko Matvere, kunstnik Madis Nurms, koreograaf Marina Kesler.

Bizet’ “Carmen” on kogu maailmas enimmängitud ooper. Seekordse tõlgenduse puhul on tegemist nö kaasaegse lähenemisega. Pärnus kuuldaval-nähtaval muusikalavastusel on asetatud rõhk sõnale “teater”. “Carmen on sedasorti näitemäng, kus pole mustvalgeid, positiivseid ega negatiivseid karaktereid – igaüks on iseenda eest väljas,” avab laval toimuma hakkavat lavastaja Marko Matvere. “Nõrgemad hoiavad gruppidesse, tugevamad arvestavad võimalusega veelgi tugevama jõu või tungi poolt lömastatud saada. See on lugu armastusest, kirest, ning vabast tahtest.

Lavakujundus on tinglik ja minimalistlik. Kunstniku tööks on selle lavastuse puhul teose imidži kujundamine - püüdluseks karakterite edastamine, mitte lavailuga priiskamine. Kostüümide ja lavakujunduse ajastutruudusest on olulisem tegelaskujude iseloom ja emotsioonid. Keskseks kujundiks on nn saatuseveski ehk “elu hammasrattad”, mida teenindab ja toidab koor kui masinlik meeskond. Tegelased on kui saatuseteenrid, kes masinavärgi sisse sattunuina sealt enam välja/eemale ei pääse. Carmen paistab silma oma allumatuse ning vabaduseiha poolest soovimatusega kohaneda.”

Ooperi lavalist liikumist suunab koreograaf. Kuid tavamõistes tantsu laval ei näe. Olulisem on kehaplastika, mis lavastuse ideed – masinlikkust, karakterite eristumist, kaasaegsust – edastab. Kostüümid on kujundatud kontrastiprintsiibil – peaosaliste eristumine koorist ja ka teineteisest.

Pärnu Endla Teatril on muusikateatri tegemise kogemusi varasemastki ajaloost, mis aga nõukogude korra ajal paraku hääbusid. “Carmen” on Eesti taasiseseisvumise järel juba neljas originaal-ooperilavastus Endla laval. Eelnevalt on PromFesti raames Endla lavale jõudnud G. Verdi „Rigoletto” (lavastaja Linnar Priimägi) ja A. Rubinšteini “Deemon” (lavastaja Mati Unt).