Endla lava vallutab tuline “Carmen”

Silja Joon, Karin Klaus. Pärnu Postimees. 24. mai 2007.

Reedel tuuakse Endla teatri lavale Georges Bizet’ ooper “Carmen”, peaosades näeb publik eelmise Klaudia Taevi nimelise konkursi parimaid Huiling Zhud ja Angelina Švatškat.

Ooperi muusikaline juht ja dirigent Erki Pehk peab oma ülesandeks Klaudia Taevi nimelise konkursi ja ooperiprojektiga arendada eesti ooperilaulu kultuuri ja pakkuda meeldivat vaheldust muusikateatri sõpradele.

“Iga aastaga meie konkursi kuulsus aina kasvab,” rääkis Pehk. “Osavõtjaid on palju ja põhiline on see, et loodame kahe aasta pärast juba siinsamas Endla laval uusi talente näidata.” 

Pehki seob lavastaja Marko Matverega ligi kümneaastane koostöö muusikateatris, tema sõnade järgi on Matvere väga musikaalne lavastaja, kellel endal oluline kogemus lavalolekust. 

“Näitlejakogemust pole isegi paljudel väga tuntud ooperilavastajatel,” tunnustas Pehk. “Marko on sellel alal karastunud proff ja arvasin juba ammu, et ta võiks ooperi ette võtta. Tema soov oli, et lavastus poleks ainult laulmine ja näitlemine ning laval punktist A punkti B kulgemine. Marina Kesleri koreograafia annab etendusele rõõmu ja dünaamikat.” 

Hiina Carmen on tugeva loomuga

“Carmeni” üks peaosatäitja, 25aastane hiinlanna Huiling Zhu on lõpetamas õpinguid Hamburgi muusika- ja teatriülikoolis, käinud juba prooviesinemistel Washingtoni, Viini ja Oslo ooperiteatris ning mujalgi maailmas. Tema ütlust mööda ei soovi ta end ühe kindla teatri pikaajalise lepinguga siduda, vaid eelistab osaleda pigem “Carmeni”-taolistes projektides, sest see võimaldab repertuaari valida. 

Neiu väitel on ta küll carmenlikult tugeva iseloomuga, kuid loomulikult mitte nii pöörane. “Mina olen ikka normaalne,” naeris Huiling. 

Hiinlanna sõnutsi on lavastuse ettevalmistamine kulgenud väga sõbralikus ja positiivses õhkkonnas. 

“Juba konkursil oli siin kuidagi hea ja rahulik olla, kuigi sellised rahvusvahelised üritused on tavaliselt väga pingelised ja närvilised,” rääkis Zhu. “Olen väga rahul muusikalise juhi Erkiga, kes saavutas suurepärase tasakaalu orkestri ja artisti hääle vahel, noore lauljana on see mulle väga oluline. Olen töötanud koos dirigentidega, kellega peab aina kõvemini ja kõvemini laulma, et orkestrist üle kõlada.” 

Zhu kiitis ka Matveret, kes on pannud näitlejad füüsiliselt raske väljakutse ette laulda pealtnäha võimatutes asendites, ja teist Carmeni osatäitjat Angelina Švatškat, kellelt on palju õppida. 

Hiinlanna arvates sobib tema häälega kõige paremini itaaliakeelne repertuaar, prantsuse ja saksa keeles laulmine nõuab rohkem pingutust. 

Teine Carmeni osatäitja Angelina Švatška on seda rolli esitanud 58 korral. “Laulja ülesanne on hästi laulda, klassikalises ooperis ta peamiselt seisab, astub paar sammu ja laulab taas. Koor laulab seistes. 

Matvere etenduses on palju liikumist, seal tuleb põlvili laskuda, pikali heita, võtta kohatuid poose, dekoratsioonidelt laskuda ja mööda neid üles tõusta, laulda pikali ja istudes. Minu jaoks on see sootuks uus Carmen. Tulemus tõotab tulla katastroofiliselt huvitav,” rääkis Švatška. 

Uus generatsioon

Švatška sõnade järgi pole lavastuses ühtki igavat hetke ning osatäitjad on noored ja kenad - seegi on Švatška arvates väga tähtis. Matvere ei piira laulja loomingulisi võimalusi, üldse on proovides väga demokraatlik atmosfäär, mis ukrainlannale sobib, sest ainult nii saab sündida tõeline ja huvitav looming. Seda enam, et tegemist ei ole klassikalise etendusega. 

Kunstnik Madis Nurms on kaasa löönud kõikides Endla teatri ooperiprojektides. 

Lavakujundus on põnev ning neljandas vaatuses lubab Nurms midagi sellist, mida Eesti ooperilaval pole kunagi varem tehtud-nähtud. “See kujuneb väljakutseks nii tehnilisele meeskonnale kui primadonnadele. Usun, et üllatame Eesti ooperipublikut,” lausus Nurms. 

Etenduse lavastaja Marko Matvere jutu järgi on Georges Bizet’ “Carmen” well-made play lugu, mis toimib laval iseenesest. Varasemaid Pärnu teatri ooperiprojekte pole Matvere näinud. Ta tõdeb, et “Carmen” on maailma enim lavastatud ooper, sellest on tehtud seinast seina lavastusi - ilusaid, rõvedaid, igavaid ja huvitavaid. 

Näitemängu ülesehitus, süžee ja dramaatika on nii hästi kirjutatud ja komponeeritud, et seda on raske tuksi keerata. “See ooper on parim, mida kahe ja poole nädalaga vormistada, ning see tuli välja,” lausus Matvere. 

Suuremates riigiteatrites, sõna- ja projektiteatrites lavastajana üles astunud Matvere ütleb, et lavastuse ettevalmistamiseks kulub aega kaks kuud ning sellestki jääb sageli väheseks. Lavastus hakkab elama oma elu alates viiendast või kümnendast etendusest. 

“Ma ei uskunud, et “Carmeni” saab nii lühikese ajaga lavale tuua. Mulle tundub, nagu oleksin kahe nädala asemel kaks kuud Pärnus olnud. Kuidas aeg nii kiiresti lendas, on mullegi üllatav,” kõneles Matvere. 

Lavastaja tunnistas, et ehkki ooperist ei tea ta suurt midagi, jagunevad vaatajad, kellele teater korda läheb, kaheks. Ühed arvavad, et ooper on ajast ja arust žanr, mille peaks kappi kolima. Teised hoiavad kinni vanadest headest traditsioonidest ja leiavad, et ooperi žanr on muutmatu ja püha. 

“Mina usun, et tõde on vahepeal. Aeg, võimalused ja vahendid piiravad ning seetõttu ei saa me laval üles ehitada Hispaania linnakest koos eeslite ja hobuste, turgude ja kostüümidega. Sel poleks ka mõtet, sest lugu on niigi selge. Samal ajal on trupis palju näitlejapotentsiaali ning kahju olnuks seda kasutamata jätta.”