Ooper „Attila“ lubab omapäraseid kostüüme

Inga Jaagus. Pärnu Postimees. 22. veebruar 2011.

Nagu varasematel aastatel hakkab tänavugi “PromFesti” ja Pärnu Endla teatri ühine ooperiprojekt kuju võtma veebruari keskel, kui esitleti kunstniku loodud kostüümikavandeid. Nädal tagasi tutvustas oma kavandeid 4. juunil esietenduva Giuseppe Verdi ooperi „Attila“ kunstnik Madis Nurms.

Alates 2003. aastast toovad Endla teater ja PromFest igal paarituarvulisel aastal välja ühise ooperiproduktsiooni. Tänavune Giuseppe Verdi ooper „Attila“ on järjekorras juba viies ühine ettevõtmine, mille seekord lavastab Üllar Saaremäe, muusikaline juht ja dirigent on Erki Pehk.

Lavastuse kunstnik Madis Nurms esitles Endlas oma kostüümikavandeid, mis peaks Endla õmblustöökojas valmima mai lõpuks. Madis Nurmsile on see juba kolmas järjestikune kunstnikutöö PromFesti raames – tema loodud olid kujundused ka kahes viimases ooperilavastuses, „Carmenis“ 2007. aastal ning „Thaisis“ aastal 2009.


Ajastutruudust ei otsi

Kes on näinud Madis Nurmsi varasemaid kunstikutöid, võib aimata, et lavale ei tasu oodata ajaloolises kostüümis hunnide väejuhti või roomlasi. „Mind kui kunstnikku ei ole kunagi huvitanud ajastutruu lavastuse loomine. Eelkõige on mingi ajastu täpne rekonstrueerimine võimatu. Iga ajastu on ju eklektiline, põimides endasse kõigi varasemate aastakümnete visuaalseid elemente,“ rääkis Nurms. Peamine on tema arvates tabada tegelaste iseloomu ja emotsioone ning tundeid, mida nad tekitavad inimestes enda ümber.


Attila oli 5. sajandil elanud võimas hunnide väepealik, kes oma vallutusretkel jõudis ka Rooma. Madis Nurms on kindel, et metsiku hõimu sõjapealikuna tekitas Attila oma vallutusretkedel kohalikes inimestes palju hirmu ja aukartust. Sarnast emotsiooni tahab ta ka kaasaegsete vahenditega „Attilas“ lavale luua.


Katsetused materjalidega

„Attila“ kostüümid on saanud mõjutusi väga erinevatest nähtustest meie ümber. „Tegemist on eklektilise sulamiga, alustades looduses nähtud lülijalgsetest, uuematest suundadest popartistide garderoobis, kuni aurupungi ja biomehhaanilise kunstini välja,“ seletas Nurms.


Oluline roll kostüümide teostamisel on materjalil. Erinevate materjalidega katsetamist alustas Nurms juba „Thaisi“ lavakujunduses, kus dekoratsioonides oli kasutatud põletatud kile. Madis Nurmsi sõnul paeluvad teda just sünteetilised, inimtekkelised materjalid. Näiteks on „Attilas“ kostüüm, mis on valmistatud kummist ja alumiiniumkattega kildudest, paavstirüü aga üleni kummikinnastest. Uudsena on kavas katsetada sulatamistehnikat, mille käigus töödeldakse nii lavakujunduse elemente kui kostüüme kuuma õhu ja erinevate hapetega, mis loob omapäraseid reljeefe ja tekstuure.


Kunstniku katsetused viiakse ellu Endla õmblustöökojas. Teatri kostüümiala juht Ester Kasenurm arvas, et praegu on veel kavandite põhjal vara hinnata, kui lihtne või keeruline ettevõtmine ees seisab. Aga lisas, et näiteks kummikinnastest paavstirüüd pole tal küll varem õmmelda tulnud.


Varasemad kostüümid näitusel

PromFesti ajal, 2.-12. juunini, saab Endla Sammassaalis näha huvitavamaid varasemate aastate Endla ja PromFesti ühiste ooperilavastuste kostüüme ja dekoratsioone, samuti kostüümikavandeid ja makette.


Festivali raames antakse „Attilaga“ kokku viis etendust – 4., 8. ja 10. juunil Endla teatri Suures saalis ning 6. juunil Tartus Vanemuise suures majas. Augustis näeb „Attilat“ Eestis viimast korda, seda 13. augustil Birgitta Festivalil Pirita kloostri varemetes. Sel nädalal jõudsid müüki ka Pärnu ja Tartu etenduste piletid.