(s.1965.a. Pärnus) on vabakutseline literaat ja laulja, Gavrila Deržavini nimelise Venemaa Kirjanduse ja Kaunite Kunstide Akadeemia korrespondentliige.

Laulu õpinguid alustas ta 15 aastaselt Pärnu laulumemm Klaudia Taevi juures. Tema esimene soolokontsert toimus 17 aastaselt Pärnus ja selleks oli õhtu vanade vene romanssidega. Edasine lauljatee viis Toomas Kuteri Tallinna, kus temast sai primadonna Therese Raide õpilane. Lauljana on kogunud tunnustust, kui vene romansside ja erinevate rahvaste kammerlaulude esitaja. Menu on saatnud teda ka kontsertidel Moskvas, Sankt-Peterburis, Veliki Novgorodis, Pihkvas, Helsingis jm.

Literaat Toomas Kuter on mitmete kirjanduskonkursside võitja ja laureaat. Põhiliselt kuuluvad tema loomingulisse ampluaasse muinasjutud, novellid ja lüürika.
Seni on tema sulest eraldi raamatutena ilmunud muinasjutukogu ”Poiss ja Unenägu” (1994), muinasjutt ”Jaheda hinguse lugu” (1995), muinasjutt ”Täiskuutüdruk” (1996), ”Pärnu kirjarahva antoloogia” (üks koostajatest, 1998), lüürika kogumik ”Armastusse minek” (2002), “Stihi i skazki” (vene keeles, Sankt-Peterburg, 2003), muinasjutukogu “Südame latern” (2004).

Koostöös helilooja Andranik Kechekiga on valminud muusikaline muinasjutt “Ununenud muinaslugu” (2002), koostöös helilooja Jüri Dmitrieviga vokaaltsükkel “Armastusse minek” (2004).

Pidevalt kirjutab Kuter kontserdiarvustusi, raamatututvustusi ja artikleid erinevatele Eesti väljaannetele.

Toomas Kuter on
Klaudia Taevi nimelise Rahvusvahelise Noorte Lauljate Konkursi president, Gavrila Deržavini nimelise Venemaa Kirjanduse ja Kaunite Kunstide Akadeemia korrespondentliige, Eesti Ajakirjanike Liidu liige, Venemaa Regioonidevahelise Kirjanike Liidu liige, Türgi-Kaukaasia rahvaste ühenduse TKREA auliige, Eesti Autorite Ühingu liige jne.

Pälvinud Rahvusvaheliste Rahufondide Assotsiatsiooni Venemaa Rahufondi aumedali (2004), Gavrila Deržavini nimelise akadeemilise kuldmedali (2004), Aleksandr Puškini nimelise medali “Traditsioonide hoidmise eest Vene kirjanduses” (2005).